Magneteid peab leiduma ka Tallinnast väljas

Euroopa Liiduga ühinemisel anti laevale nimega Eesti luba vabalt võõrastesse sadamatesse seilata. Pärast seda on laeval olnud rida eri kapteneid, kuid kõik nad on täheldanud kurba trendi, kus osa reisijaid pole hiljem sõitu jätkates pardale naasnud. Suurimaid kadusid on laeva meeskond märganud Soome, Rootsi ja Inglismaa sadamatest väljudes.

Probleeme jagub ka laeva sees, sest pootsmani korduvatest manitsustest hoolimata on valdav osa reisijaid justkui magnetina koondunud Harjumaale, eeskätt Tallinna, mis ähvardab laeva kreeni kallutada. Eriti tihe sõelumine toimub Viimsi vallas, kus Raplamaast 40 korda väiksemale pinnale  on end sisse seadnud pool viimase elanikkonnast.

Lennart Merilt küsiti 2000. aasta ESTOl, mida on Eestis tehtud regionaalarengu ühtlustamiseks. Pika pausi järel nimetas president mõned näited, kuid tõdes, et soovitud tasakaalu suuremate ning väiksemate piirkondade vahel kahjuks ei ole. Viimase 15 aasta jooksul on probleem süvenenud. Ressursside kasutamine on Eestis tekitanud olukorra, kus haritumad ja ettevõtlikumad inimesed tõmmatakse suurlinnadesse ära, sest mujal ei ole neil rakendust.

Ebavõrdsust on võimendanud kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem, mis jagab maksuraha sissekirjutuse põhiselt. Kui Madridi Real ostab Dortmundi Borussialt tema  tähtmängija, siis tasub ta selle eest korraliku üleminekutasu, et viimasel oleks taas võimalik uusi andekaid jalgpallureid koolitada. Samal ajal laekub aga Valgas üles kasvatatud, Tallinnas töötava ja seal väärtust loova ning Peetri alevikus elava inimese kohalikule omavalitsusele suunatud tulumaks täies ulatuses vaid Rae valda. Tugevamad on läinud üha tugevamaks ning nõrgemate seisu pole suutnud päästa ka seni kasutusel olev tasandusfond.

Olukorra parandamiseks tuleb paigutada magneteid ka väljapoole Tallinna ja Tartut. Alustama peab kohalike omavalitsuste arvu olulise vähendamise ning nende rahastamismudeli muutmisega. Maksuraha jagamisel ei peaks olema määravaks vaid inimese sissekirjutus, mida saab soovi korral pidevalt vastavalt poliitikute poolt pakutavatele hüvedele muuta.

Edukas Eesti vajab riigi ühtlast arengut, mis ei sõltuks  sellest, kas ühistransport on konkreetses piirkonnas tasuta või mitte. Teen ettepaneku suunata kolmandik  füüsilise isiku tulumaksust kohalike omavalitsuste tasandil piirkonnale, kus inimene lõpetas oma põhikooli. See oleks õiglane tasu kogukonnale noore inimese üleskasvatamise eest. Raha jagamise otsused oleksid selged ja sõltumatud ning aitaksid väiksematel territooriumitel oma endiste kasvandike poolt mujal teenitavate vahendite eest uusi talente leida.

Oleme olnud oma unistustes naiivsed, arvates, et ettevõtjad hüppavad äkki põõsast välja ning loovad maakohtadesse ning väiksematesse asulatesse iseenesest tasuvaid töökohti. Investorid on pragmaatilised ja ei paiguta kapitali olematu regionaalpoliitikaga piirkondadesse, kus infrastruktuur on vana ning elanike demograafiline struktuur paigast nihkunud. Kuna inimesed on muutunud üha mobiilsemaks ning liiguvad sinna, kus on tööd, siis tuleb keerulise võrrandi lahendamist alustada ettevõtjatele piisavalt atraktiivsete tingimuste loomisest. Töötajate register võimaldab edukalt registreerida inimese töötamise asukoha, mistõttu tuleks väljaspool Harjumaad töökohti loovad ettevõtjad maksustada väiksema sotsiaalmaksuga vastavalt konkreetse maakonna elatustasemele. Kaaluda võiks ka väiksematesse piirkondadesse suuri investeeringuid tegevate firmade teatud perioodiks maamaksust vabastamist.

Suur probleem on andekate inimeste Eestist lahkumine. Kulutame suure hulga maksumaksjate raha noorte inimeste harimiseks, kes pärast õpingute lõpetamist välismaale  tööle siirduvad ja sageli püsivalt sinna jäävad. Eriti murettekitav on olukord arstidega, kus me piltlikult  oleme muretsenud seemne ja väetise, külvanud ja korralikult põldu harinud, aga sügisel on alati tulnud Soome oma uhkema kombainiga ning vilja enda salve viinud. Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu põhivabadusi, mida me ei saa ega tohigi kahtluse alla seada.  Eesti magnet on täna nõrgem ja peame seetõttu kasutama kaitsetaktikat. Meie võimuses ei ole inimesi kinni hoida, kuid peame looma süsteemi, mis võimaldab küsida neisse panustatud ressursside eest õiglast tasu.

Euroopa edukatel jalgpalliklubidel on oma akadeemiad, kus uusi tulevasi tähti kasvatatakse. Noortesse panustatakse suuri summasid ning nende mängijaõigused kuuluvad klubile. Talendi lahkumisel tuleb uuel klubil mängija eelmisele meeskonnale maksta üleminekutasu. Samasugust loogikat võiks kasutada meie haridusmaastikul. Õppimine oleks vastavalt erialale rahastatud kas riigi või eraettevõtte poolt, kuid kooli lõpetajal oleks õpingute lõppedes viis aastat kohustus töötada tema finantseerija heaks. Varem mujale tööle asumisel tuleb uuel tööandjal tasuda endisele tööandjale hüvitist. Kui inimene soovib ise oma õpingute eest tasuda, oleks ta oma esimese töökoha valiku otsustes vaba. Õpingute katkestamisel kataks tehtud kulud õppur ise. Muudatustega kasvaks noorte vastutustunne oma valikute ees, ressursse kasutataks efektiivsemalt ning Eesti areng oleks edukam.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.